... et tulla taas. Tulemine oli seekord kuidagi teistmoodi - vaikse reisimise asemel pidin inimestega ebaharilikult palju suhtlema. Juba Tallinnas sain väga jutuka taksojuhi, kes viis mind kurssi viimaste olümpiauudistega, oma tütre ja õetütre eluga, Kalamaja nõuka-aegsete tänavanimedega ning küsis minu eraelu kohta. Lennukis sattusin istuma kokku mingite Rumeenia tädidega, kes olid käinud 5-päevasel Praha tuuril, tegid väikesed veinid ja asusid mind küsitlema :)
Lendamine oli ka teistmoodi - lendasin esimest korda elus Tšehhoslovakkia õhuliiniga läbi Praha. Meelde jäid lennuki väljalennu hilinemine Tallinnast pool tundi, lennuki kitsad istmed, minimaalne snack küpsiste näol, normaalne valge vein, suht hästi orienteerutav Praha lennujaam, palju meeslennuteenindajaid.
Lõpuks Bucharesti jõudes valisin tuttava tee väljuvate lendude juurde, et saada odavat taksot. Minu pettumuseks on ümberkorralduste tõttu odavtaksode ligipääsu sellele alale piiratud - taksod pääsevad ainult piletiga parkimisalale ja parklast ei paistnud taksodemerd ka silma. Õnneks 1 vilunud silmaga taksist tuli ise minu juurde teenust pakkuma ja näidanud talle kuhu ma tahan minna ja küsinud palju eest saaks, vastas tüüp täiesti süüdimatult 20 euri. Lõpuks õnnestus hind siiski kaubelda 60 kohaliku peale (13 euri). Selle 60 raha eest sain ma linnas 100-ga sõita.
Soe on, 27 kraadi, õhtul kell 23:15.
No comments:
Post a Comment