Omaan, päev 2

Päeva alustuseks koolitus Omaani, siinsete tavade ja siin töötamise kohta. Omaan on suht liberaalne moslemimaa. Miniseeliku ja maikaga päris poodi ei ole ilus minna, aga t-särk on ok ja põlved võiksid olla ikka kaetud. Tööl peaks olema viisakam riietus, mis varjab keha ning kliendi juurde minnes tuleb end veel viisakamalt üles lüüa.
Kuum on ja iga päevaga läheb kuumemaks, ülekuumenemise ja muude jamade vältimiseks peab jooma rohkem vett ning isegi kraanivesi on joodav. Kohalikega suhtlemisel on kohustuslik osa nn väikeloba ehk 'kuidas elad, mis ilm on, mis su vend teeb, jutt'.
Nädalavahetus on päris huvitav - avalikul sektoril vahetub nädal neljapäeval ja reedel ning erasektoril reedel ja laupäeval. Näiteks, kui peres on mees tööl erasektoris ja naine avalikus, siis ühine on neil ainult 1 puhkepäev - reede.

Koolitus saadud, sai võetud ette poodlemine, et ellujäämiseks vajaminevat sööki ja asju muretseda. Jala ei käi siin keegi, sest suurte vahemaade tõttu ei ole jala ka kuhugile eriti minna. Ega midagi, kohe rooli ja oli täitsa huvitav kogemus sõita linnas 4-realisel teel 120-ga. Ulme on see, et teel ei ole ühtegi auku.
Prantslaste Carrefour on täitsa esindatud siin ning vürtsi-, puuvilja-, liha- ja mahlaletid muljetavaldavad. Müüa oli selliseid puuvilju, mida pole elus sees näinud ega neist kuulnudki. Päris tomati järgi lõhnavad kohalikud tomatid osutusid imemaitsvateks, odavad olid ka.

Õhtupoolik kulus sisseelamiseks ning väikese grillipeo saatel siinsete töökaaslastega tutvumiseks. Ilus ilm, palmid, bassein - natuke peab harjuma tegelikkusega, et see siin ei ole puhkus, vaid ikka töö.