Tere kõrb.
Liivas sõitmiseks tuleb rehvid pooltühjaks lasta.
Esimene kinnijäämine. Siit kaevasime end ise välja.
Teine kinnijäämine.
Abi hääletamine.
Abi tuleb.
Sõit tüünidel jätkub ...
... kuni järgmise kinnijäämiseni. Abilisteks õnnestus hääletada 4 kohalikku noormeest. Kõrbes on kõik väga abivalmid, peata vaid auto kinni, näita näpuga kus sa hädas oled ja vastus on 'no problem'.
Omaani noormehed juhatasid meid vaatama pealt sõitu liivamäe tippu.
Pealtvaatajad tipus ja all:
Seiklused jätkuvad:
Kas seda läheb veel vaja?
Midagi on pekkis.
Midagi on väga pekkis.
Edasi jätkus teekond nii, et liivamäest saime alla, aga edasi oma masinaga enam ei saanud. Pooled meist jäid autoga kõrbe, et parandusvõimalusi uurida. Pooled aga kiirustasid lennuki peale - hääletasid kõrbest linna ning sõitsid linnast taksoga pealinna. Teel hakkas vihma sadama ja Muscat võttis meid vastu tugeva tormiga ning elamisest oli isegi elekter ära. Hilisõhtuks siiski torm vaibus ja lennukid lendasid.
See kes arvab, et kõrbes on igav liiv ja tühi väli, eksib - kaamelid, tüünid, autoga liivatüünidel turnimine, auto väljakaevamine liivast, suhtlemine kohalikega ja päev möödub väga ebaigavalt.
No comments:
Post a Comment