Seekord oli isegi 3 krevetimüüjat, aga õnneks me "unustasime" krevette osta.
Siin mail laialt levinud hamour fish.
Seepia.
Nii nunnud.
Mahi-mahi leidmisega oli probleem. Tegime turule tiiru peale ja ei näinud sellist kala, siis küsisime müüjatelt ja üks aktiivsem tegelane soovitas meil Muttrahi kalaturule seda otsima minna (Seebi turust 50 km kaugusel) ning kui me läksime juba parkla poole, et soovitatud turule sõita, siis jooksis tegelane meile kalaga järgi "Ma leidsin, ma leidsin!" 3 riaaliga saime mahi-mahi kätte. Tüüp puhastas ja fileeris kala ära ka. Mahi-mahi on hele, väheste luudega, hea lihaga meie jaoks hõrk kala, aga kohalikud eriti seda kala ei hinda ja sellepärast seda väga ei müüdavat ka. Jääbki rohkem meile.
Järgmisena mõtlesime veel midagi huvitavat proovida. Täppidega kala tundus põnev, müüja ütles, et sellest saab soolakala ja tükk maksab 2 riaali. Müüdud. Googeldades selgus, et tegu on queenfishiga. Kuningannakala?
Hea et me seda volaskit ei ostnud.
Turult naasnuna algas suur söögitegemine. Kala sai nii suitsutatud, preatud kui grillitud, mahi-mahist ja queenfishist tegime ceviche ka.
Õhtul olid Wave-i Walk-s vaibad maha pandud ja läheneva Omaani sünnipäeva puhul joonistati-maaliti pilte sultanist.
No comments:
Post a Comment